Alaealise tööle võtmisel peab tööandja arvestama eelkõige noore vanuse ja õppimiskohustusega. Just nendest sõltub suuresti see, millist tööd alaealine teha tohib ning kui palju ta töötada võib.
Näiteks:

• 15-17-aastane õppimiskohustuslik alaealine võib teha ainult sellist tööd, mille ülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;

• alaealist ei tohi lubada tööle, mis ohustab tema tervist, kõlblust, hariduse omandamist või sotsiaalset arengut;

• õppimiskohustuslik alaealine ei tohi teha ületunnitööd, töötada vahetult enne koolipäeva algust ega töötada kell 20.00-06.00;

• mitteõppimiskohustuslik 15-17-aastane alaealine ei tohi töötada kell 22.00-06.00.

Kõige rohkem tekitab praktikas küsimusi just see, mitu tundi alaealine töötada tohib. Seepärast olemegi lisanud postituse juurde tabeli, kus on vanusegruppide kaupa välja toodud lubatud tööaeg:
koolipäeval, koolivälisel päeval, koolivaheajal ning igapäevase puhkeaja.

See on teema, kus ainult vanuse vaatamisest ei piisa: sama oluline on ka see, kas noor on töölepingu seaduse mõttes õppimiskohustuslik või mitte 

10.jaanuaril 2025 andis Eesti Raamatupidajate Kogu üle kahekümne teise “ERK tunnustatud raamatupidamisettevõtte” tunnistuse RT Konsult OÜ’le. Tunnistuse võttis ERK juhatuse liikmelt Ulvi Tallolt vastu RT Konsult OÜ juht Raili Tänav.

Ulvi Tallo rõõmustas tunnistust üle andes: “Eesti Raamatupidajate Kogul on hea meel anda üle ERK järjekordne tunnustatud raamatupidamisettevõtte tunnistus RT Konsult OÜ’le. Palju õnne!”

Eesti Raamatupidajate Kogu tunnustatud raamatupidamisettevõtte kvaliteedimärgi projektist saab täpsemalt lugeda ERK veebilehelt https://www.erk.ee/

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis võimaldab patsiendil jätkata 2 kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ning saada töötasu. Tervisekassa ja tööandja maksaks pikaajalise haiguse ajal töötajale tema haigestumise eelse töötasu. Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma selle aasta 15. aprillist.

Riigikokku saadetud eelnõu kohaselt on võimalik alates haiguslehe 61. päevast jätkata töötamist, kusjuures Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Seda eeldusel, et tööandja ise maksab vähemalt 50% senisest töötasust. Kokku aitab see taastada inimese haigeks jäämise eelse sissetuleku.

Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid nagu tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tööks vajalikud abivahendid.