Tööandjatel, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, tuleb üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaja nõuete arvestus. Jälgida tuleb kahte põhimõtet – igapäevane puhkeaeg ja iganädalane puhkeaeg. Igapäevast puhkeaega peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi.

Iganädalane puhkeaeg tähendab, et töötaja peab nädalas saama puhata tavalise tööaja arvestuse korral vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja arvestuse (töötamine graafiku alusel) korral vähemalt 36 tundi järjest.

Seni on olnud graafikuga töötaval töötajal kord seitsme päeva jooksul 36-tunnise iganädalast puhkeaega ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Nüüd tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 tundi = kokku 47 tundi. Töötundide arv kuus seejuures jääb samaks.

Töö- ja puhkeaja nõuete alast järelevalvet teostades hakkab tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 1. jaanuarist 2024. a. Tööinspektsioon kontrollib igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja nõuetest kinnipidamist üldkontrolli käigus ja eraldi järelevalvet ei tee.

Näide: varem lõpetas graafikuga töötaja tööpäeva teisipäeval kell 22.00 ja talle anti iganädalast puhkeaega, siis võis töötaja alustada uut tööpäeva neljapäeva hommikul kell 10 (ehk 36 tunni möödudes). Nüüd peab sellele eelnema ka igapäevane puhkeaeg, seega töötaja saaks alustada tööpäeva kõige varasemalt neljapäeval kell 21 (ehk 47 tunni möödudes).

Loe lähemalt siit: https://rmp.geenius.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/graafikuga-tootavate-inimeste-too-ja-puhkeaja-arvestuses-muutus-siseriikliku-oiguse-tolgendus/

Alates 1. jaanuarist 2024 on Eestis käibemaksu standardmäär 22%, senise 20% asemel. Standardmäära muudatusega seoses on seaduses kaks üleminekusätet.

Vaata toodud näiteid siit lehelt: https://rmp.geenius.ee/maksud/kaibemaks/kaheksa-naidet-seoses-kaibemaksumaara-tousuga/.

Riigikogu kiitis heaks maksude kobareelnõud, mille kohaselt järgnevatel aastatel toimuvad mitmed maksumuudatused. Allpool on toodud mõned olulisemad näited.

Alates 2024 muutuvad järgmised maksud:

• Käibemaks:
  • käibemaksumäär tõuseb 22%-ni (hetkel 20%).
• Tulumaks:
  • kaob füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral (hetkel kuni 1848.- või 3048.-);
  • kaob füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest (hetkel kuni 2160.-);
  • kaob õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid (hetkel 300.-).
• Aktsiisid:
  • alkoholiaktsiis, sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 5%.

Alates 2025 muutuvad järgmised maksud:

• Käibemaks:
  • majutuse käibemaksumäär tõuseb 13%-ni (hetkel 9%);
  • ajakirjanduse käibemaksumäär tõuseb 9%-ni (hetkel 5%).
• Tulumaks:
  • füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb 22%-ni (hetkel 20%);
  • kaob regresseeruv maksuvaba tulu (hetkel 7848.- ja väheneb tulu kasvades);
  • kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas (hetkel kuni 654.- kuus ja kuni 7848.- aastas);
  • vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu jääb endiselt võrduma keskmise vanaduspensioniga;
  • kaob soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav tulumaks (hetkel 14% + 7%);
  • krediidiasutuste avansilise makse määr tõuseb 18%-ni (hetkel 14%).
• Aktsiisid
  • alkoholiaktsiis, sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 5% võrreldes aastaga 2024.

Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Hüvitist makstakse 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast hakkab töötajale haigushüvitist maksma Tervisekassa.

Haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Tööandja soovi korral on õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav, kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba. NB! Alates 01.07.2023 pikeneb sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise päevade arv. Sotsiaalmaksuga ei maksustata haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest. Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.

Haigushüvitiste maksmise korra kohta saad lisaks lugeda siit: https://rmp.geenius.ee/toooigus/tls/tooandja-mastava-haigushuvitise-maksustamisest-ja-deklareerimisest/